Miiduranna küla, mis praegu on Tallinnale merepiiri mööda kõige lähemal paiknev    Viimsi valla asula, on mänginud kohalikus ajaloos olulist rolli juba esiajaloolisest ajast. Kuigi küla ametlikuks asutamisdaatumiks loetakse 1589, siis praeguse Miiduranna aladelt on leitud ka kiviaegne venekirves ja rauaajast pärinev kaunis hoburipats. Arheoloogid on oletanud, et Miidurannas paiknesid osad muistse Vianre muinasküla põldudest. Küla oli oma asukoha tõttu tihedalt seotud Viimsi mõisaga ja esimese Eesti Vabariigi ajal paiknes seal Viimsi vallamaja (aastatel 1923-1939). Vallamaja hoone ilmestas küla sissesõitu veel mõned aastad tagasi, kuid praegu seisab selle asemel restoran Noa.

Vaade Merivälja muuli poolt kunagise Viimsi vallamaja  poole. Hetkel asub kunagise vallamaja asemel restoran NOA
Viimsi vallamaja aia ehitamine Miidurannas, 1930 a. alguses.

Esimese Eesti Vabariigi ajal Miiduranna külas asetsenud Viimsi vallamaja üldvaade (aastatel 1923-1939)

Miiduranna külas paiknes 18. sajandil rajatud võimas tähtfort, mille läänepoolset osa võib näha veel tänapäevalgi, idapoolne osa jääb 1990. aastatel rajatud Uus-Miiduranna elamurajooni alla. Uus-Miidurand rajati omakorda kunagiste Miiduranna küla talude viljakatele põllu- ja karjamaadele, mille tõttu Miiduranda mõnes ürikus ka piimarannaks (Maitoranta) on kutsutud.
Miiduranna tähtkantsi varemed, 1727. a.  Foto: autor teadmata

Enne Nõukogude okupatsiooni olid Miiduranna taludel ka kalurikülale omased väikesed lautrikohad, Nõukogude korra saabudes rajati sinna üks paatide kogumispunkte, kust piirivalve valvsa pilgu all võis merel käia. Ka Kirovi kalurikolhoosi enda saamislugu on otseselt selle külakesega seotud, sest üks neljast väikekolhoosist, mis Kirovi kalurikolhoosi moodustasid, oli Miiduranna küla meeste Forell.
Miiduranna kalurid on saagiga liikumas ranna poole. 

Sadama kogumispunkt Miiduranna külas, Rünka tee merepoolses otsas. Tegutsevad kalurid.

Küla territooriumile rajati nõukogude ajal ka sõjaväe kütuse- ja kemikaalilaod. 1960. aastate lõpus hakati Miiduranda ehitama suurt sadamat, mis valmis 1974. Sadama juurde rajas Kirovi kalurikolhoos laevaremonditehase ja mitmeid tsehhe. Miiduranna sadam töötab siiani, kuid seda ümbritsenud tööstused lõpetasid peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oma töö. 

Eelmise sajandi üheksakümnendate alguses alustati Miiduranna Sadamast 
edelas uue külaosa ehitamist, mis on tänaseks põhiliselt hoonestatud. Külapooli lahutab teineteisest sadam ja tööstuspiirkond. Lisaks asub külas Milstrandi kütuseterminal. Kütuseterminal ja sadama tankerikai on ühendatud torujuhtmega kütuse pumpamiseks. Terminalist viib raudteeharu Muuga Sadamasse. Mõlema tööstuspiirkonna omanikud plaanivad tulevikus aladele ehitada äri- ja eluhooned, vaba aja veetmise jms funktsiooniga ühiskondlikke hooneid. Kaubasadam muutuks jahi/kaatrisadamaks.

Miidurannal on läbi ajaloo olnud mitmeid erinevaid nimevariante:
1567 Mielstrand, 1588 Mitorannes, 1589-1599 Milarand, 1615 Millranby, 1655 Mitorand, 1682 Mitoranda, 1689 Maito, Maetostrand, Milstrand, 1694 Mito Strandt, 1726 Mito Ran, 1729 Mitoran, Mietoran, Mitora, 1756 Mitostrande, 1866 Miido, 1893 Miderando.

Teksti autor: Maivi Kärginen (Miiduranna elanik ja Rannarahva muuseumi teadusjuht)


Miiduranna (Maito Strand) kaart 1689 a.
Allikas:

http://pood.regio.ee/sites/default/files/styles/product_detail_large/public/product_images/viimsi_1689_0.jpg?itok=vG0P-wOH